Mis on kirjeldamatu

Mis on kirjeldamatu?

Mõistet “kirjeldamatu” kasutatakse millegi kirjeldamiseks, mida ei saa sõnade abil õigesti väljendada ega kirjeldada. See on kontseptsioon, mis viitab sellele, mis ületab suhtumise võimet.

päritolu ja tähendus

Sõna “kirjeldamatu” pärineb ladina keelest “ebaefebilis”, mis tähendab “ekspresseerimamatut” või “kirjeldamatut”. Selle moodustab eesliite “in-“, mis näitab eitamist, ja radikaalset “effabilis”, mis tuleneb verbist “effari”, mis tähendab “rääkige” või “ekspress”.

Kasutamine kirjanduses ja filosoofia

Mõistet “kirjeldamatu” kasutatakse sageli kirjanduses ja filosoofias kogemuste, aistingute või emotsioonide kirjeldamiseks, mida sõnadega ei saa õigesti kirjeldada. Tavaline on leida see poeetilistest, usulistest ja müstilistest teostest, kus püütakse edastada ideed millegi transtsendentaalse või jumaliku kohta.

Näide: “Päikeseloojangu ilu oli nii intensiivne, et see oli kirjeldamatu, polnud ühtegi sõna, mis seda korralikult kirjeldaks.”

Näited “kirjeldamatu” kasutamisest kirjanduses

  • “Õnn, mida see tundus, oli kirjeldamatu, justkui oleks kogu tema ahastus kord ja kõik kadunud.” – tundmatu autor
  • “Armastus, mis tema jaoks toitis, oli kirjeldamatu, polnud ühtegi sõna, mis selle tunde suurust väljendaks.” – tundmatu autor
  • “Valu, mida ma tema südames tundsin, oli kirjeldamatu, justkui oleks osa iseendast igaveseks rebenenud.” – tundmatu autor
  • Järeldus

    Mõistet “vääramatu” kasutatakse millegi kirjeldamiseks, mis ületab verbaalset ekspressioonivõimet. See on kirjanduses ja filosoofias esinev kontseptsioon, mida kasutatakse millegi kirjeldamatu või seletamatu idee edastamiseks. See on sõna, mis tuletab meile meelde inimkeele piiranguid teatud kogemuste ja emotsioonide taustal.

    Scroll to Top