Mis oli Keynesianism

Mis oli Keynesianism?

Keynesianism oli Briti majandusteadlase John Maynard Keynesi välja töötatud majandusteooria kahekümnenda sajandi esimesel poolel. See teooria mõjutas suurt mõju mitme riigi poolt vastu võetud majanduspoliitikale, eriti suure depressiooni ajal.

ajalooline kontekst

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil seisis maailmamajandus silmitsi tõsise majanduskriisiga, mida nimetatakse suureks depressiooniks. Selles kontekstis töötas Keynes välja oma ideed, et mõista ja pakkuda kriisile lahendusi.

Keynesianismi peamised mõisted

Keynesianism põhineb mõnel põhikontseptsioonil, näiteks:

  • Kogunõudlus: Keynes väitis, et kogunõudlus, st tarbijate, ettevõtete ja valitsuse kulutused olid majanduse peamootoriks.
  • Riiklik sekkumine: majanduslanguse vastu võitlemiseks ja nõudluse stimuleerimiseks kaitses Keynes riigi sekkumist majanduses fiskaal- ja rahapoliitika kaudu.
  • fiskaalpoliitika: Keynes tegi ettepaneku, et valitsus suurendaks oma kulusid ja vähendaks makse majanduslanguse perioodidel nõudluse stimuleerimiseks ja majanduse juhtimiseks.
  • Rahapoliitika: lisaks fiskaalpoliitikale propageeris Keynes ka rahapoliitika kasutamist, kontrollides valuuta pakkumist ja intressimäärasid majanduse stimuleerimiseks.

    mõju ja kriitika

    Keynesianism avaldas suurt mõju mitme riigi vastu võtnud majanduspoliitikale, eriti kahekümnenda sajandi teisel poolel. Keynesi ideed mõjutasid sotsiaalhoolekandeprogrammide loomist, finantsturu reguleerimist ja täieliku tööhõivepoliitika kasutuselevõttu.

    Kuid ka Keynesianism on aastate jooksul kriitikat saanud. Mõned väidavad, et Keynesi poliitika võib põhjustada riigivõlga ja inflatsiooni. Lisaks on teised majandusteadlased välja töötanud alternatiivsed teooriad, nagu monetarism ja neoklassikaline majanduskool, mis vaidlustavad mõned Keynesianismi aluspõhimõtted.

    Järeldus

    Keynesianism oli majandusteooria, millel oli suur mõju poliitikale, mille mitme riigi poolt kahekümnendal sajandil vastu võtsid. Tema ideed kogunõudluse olulisuse ja riikliku sekkumise vajaduse kohta majandusesse mõjutasid seda, kuidas valitsused majanduskriisidega tänapäevani käsitleda.

  • Scroll to Top