eelajalooperiood

Eelajalugu on põnev inimloo periood, mis hõlmab varajaste inimeste tekkimisest kuni kirjutamise tekkimiseni. See on periood, mil meil pole kirjalikke andmeid, kuid arheoloogiliste ja antropoloogiliste uuringute kaudu saame oma esivanemate kohta palju õppida.

eelajaloo divisjon

Eelajalugu jaguneb kolmeks peamiseks perioodiks: paleoliitikum, neoliitikum ja metalli vanus.

paleoliitikum

Paleoliitikum on vanim eelajaloo periood, tuntud ka kui lõhestatud kiviaega. Sel perioodil olid inimesed nomaadid, kes elasid jahi-, kala- ja toidukogumisest. Nad kasutasid ellujäämiseks kivitööriistu, nagu teljed ja oda.

neoliitikum

Neoliitikum on periood, kus tekkis neoliitikum, mida iseloomustas üleminek nomaadilt istuvale elustiilile. Sel perioodil hakkasid inimesed harjutama põllumajandust ja loomade kodustamist. Tekkis esimesed külad ja esimesed ühiskondliku organisatsiooni vormid.

metallide vanus

Metallide vanus on periood, mil inimesed hakkasid metalle kasutama tööriistade ja relvade valmistamisel. See periood on jagatud kolmeks etapiks: vase vanus, pronksiaeg ja rauaaeg. Metallide kasutamisega tekkis olulised tehnoloogilised ja sotsiaalsed edusammud.

eelajaloo tähtsus

Eelajaloo uurimine on ülioluline, et mõista inimkonna arengut ning mitmesuguste tavade ja institutsioonide päritolu, mis tänapäevalgi olemas on. Meie esivanemate jälgede analüüsi kaudu saame aru, kuidas nad elasid, korraldasid end sotsiaalselt ja keskkonnaga seotud.

uudishimu eelajaloo kohta

Paleoliitikumis elasid inimesed väljasurnud loomadega, näiteks mammutite ja mõõga tiigritega.

Neoliitikumis tekkis esimene keraamika ja kuded.

Metallide vanus tähistas suurte metallist tootmise algust, näiteks relvad ja tööriistad.

viited

Eelajaloo kohta lisateabe saamiseks soovitame järgmisi allikaid:

National Geographic – Elajalooline

history.com-prostory