metafisicar
Sõna
tähendus
Sõna “metafüüsika” on tegusõna, mis tähendab sügavat kajastamist filosoofilistes ja metafüüsilistes küsimustes, püüdes mõista reaalsuse ja olemise olemust.
Sõna
päritolu
Sõna “metafüüsika” pärineb ladina keelest “metafüüsikaarest”, mis omakorda tuleneb kreeka keelest “metafüüsik”, mis tähendab “füüsikast kaugemale”. Aristoteles kasutas seda terminit kõigepealt filosoofiale, mis uurib reaalsuse esimesi põhjuseid ja aluspõhimõtteid.
Word Adverbs
Sõna “metafüüsikaga” seotud määrsõnad on: metafüüsiliselt, metafüüsiliselt.
Sõna
konjunktsioonid
Sõna “metafüüsikalisega” puuduvad konkreetsed konjunktsioonid.
Sõna
sünonüümid
Peegelda, spekuleerida, filosoofiat, mediteerida, küsimus.
sõna määratlused
fraasid, mida sõna rakendab
– ta veetis tunde metafüüsiliselt elu tähenduse osas.
– filosoof pühendas oma elu olemise olemuse metafüsigule.
– filosoofia klassi ajal julgustati õpilasi inimeste olemasolu metafüsifitseerima.
Sõna näited tekstis
Filosoofiaraamatus kutsub autor lugejat metafüüsifitseerima mõistuse ja aine suhete osas.
Kui eksistentsiaalsete probleemidega silmitsi seisab, on tavaline elu eesmärgi osas metafüüsfüsistuda.
riimid sõnaga
peegelda, mediteerida, küsida, spekuleerida.
anagrammid sõnaga
Sõnad, mida saab moodustada “metafüüsika” tähtedest, on: olla, eesmärk, metsaline, mart, kunst, friikartulid jne.