Kaasaegset lääne mõtlemist iseloomustab elementide seeria, mis kujundas seda, kuidas me tänapäeva maailma näeme. Filosoofiast teaduse ja poliitika ja kunsti kaudu on need elemendid mõjutanud meie mõtte- ja näitlemist.
Kaasaegse lääne mõtlemise üks peamisi aspekte on mõistuse ja loogika otsimine. Renessansiajastu põhjal liikusid teaduslike teadmiste väärtustamise ja inimeste võime mõistmiseks maailma vaatluse ja eksperimenteerimise kaudu. See viis selliste distsipliinide nagu füüsika, keemia ja bioloogia arendamiseni, mis muutis meie arusaama universumist.
Lisaks iseloomustab tänapäevast lääne mõtlemist ka individuaalse vabaduse ja inimõiguste väärtustamine. Valgustusest oli kasvanud mure inimese autonoomia ja väärikuse pärast, mille tulemusel kaitses selliseid põhimõtteid nagu võrdsus, õiglus ja demokraatia.
Kaasaegse lääne mõtlemise teine oluline element on sekulariseerimine. Usuasutuste teaduse ja kriitika edenemisega oli religioosse sfääri ja avaliku sfääri vahel üha enam eraldumine. See on viinud pluralistlikuma ja tolerantsema ühiskonna arendamiseni, kus erinevad maailmavaated saavad koos eksisteerida.
Kunsti valdkonnas tõi kaasa ka moodne lääne mõtlemine olulisi muudatusi. Sellised liikumised nagu impressionism, kubism ja sürrealism on purunenud väljakujunenud konventsioonidega, otsides uusi väljendusvorme ja seades kahtluse alla ilu ja esindatuse traditsioonilised mõisted.
Lühidalt öeldes iseloomustab tänapäevane lääne mõtlemine mõistuse, individuaalse vabaduse, sekularisatsiooni ja kunstilise uuenduse vääritutegemine. Need elemendid on mõjutanud meie maailma nägemise viisi ja olnud kaasaegse ühiskonna arengu jaoks üliolulised.